Roostetõrje

Rooste on rauaoksiid. Kui raud ühendub hapnikuga, tekib rauaoksiid – ehk rooste. Väga lihtne, eks?

Siis on meil olemas vee roll. Lihtsustame: mõtle veest kui sõnumitoojast. Vesi ütleb rauale, et see loovutaks elektrone hapnikule ja vesi viib hapniku metalli juurde.

Mineraalid ja mineraalisegud

Peamine vaenlane on sool.

Sool ise roostet ei tekita, kuid see aitab sõnumitoojal (veel) kiiremini töötada – nagu Usain Bolt steroididel. Sool teeb vee aktiivsemaks ja kiiremaks, mis aitab raua ja hapniku „äri“ kiiremini toimida.

Mineraalisegud, kivid, liiv, muld, mustus ise ei tekita roostet, kuid need hoiavad vett ja soola ning kriimustavad kaitsekihti, võimaldades hapnikul ja veemolekulidel rauaga kokku puutuda.

Mineraalid, mis sisaldavad juba rauda → võivad ise roostet moodustada. Sellisel juhul võib mustus kinnituda autole ja muutuda roosteks. Seda nimetatakse pinnaroosteks ja kui see on tekkinud, on selle eemaldamine väga oluline.

Puhastamine

Metallipuhastusvahendiga pesemine eemaldab mineraalid – need mineraalid aitavad raual ja hapnikul „äri ajada“. Vanemate autode puhul ei piisa sellest alati – vaja on piisavalt hõõrdumist olemasoleva rooste eemaldamiseks.

Uute autode puhul võib tavapärane pesu piisata. Eestis tekib pinnarooste väga kiiresti, seetõttu kasutame kuivjääpuhastust, mis tekitab suurema hõõrdumise ja eemaldab kõik niiskuse ja mineraalid enne, kui metall saab hapnikuga kokku puutuda.

Kuivjää kasutamine on odavam ja kiirem kui liivaprits. Kui autol on palju roostet, võib liivapritsimine või rooste eemaldamine ja uue metalli paigaldamine olla mõistlikum. Üks variant on esmalt kuivjääpuhastus, et hinnata, mida tegelikult vaja on – see aitab säästa palju raha. Pakume kõiki neid teenuseid, tere tulemast!

Roostekaitse

Roostekaitseid on 2 tüüpi:

Need, mis loovad kaitsekihi hapniku vastu.

Need, mis tungivad läbi rooste ja loovad hapniku eest kaitsekihi.

Värvid kaitsekihil on erinevad, kuid see on ainult visuaalne eelistus.

Tekstuurid võivad olla elastsed, kõvad, pestavad või mittepestavad.

Kõik roostekaitsed töötavad sama põhimõtte järgi: takistavad hapniku, vee ja soola ligipääsu rauale.

Kihtide paksus määrab, kui kaua kaitse kestab ja kui hästi talub kivikahjustusi jne.

Parim valik puhta raami jaoks on paks epoksiidikiht, mis püsib hästi kuni 5 aastat. Epoksiidi peale võib sõltuvalt visuaalsest eelistusest panna midagi, mis kaitseb kivikahjustuste eest. Eestis on soovitatav kasutada elastset kaitset. Puhase välimuse jaoks kasutame oma erilise keraamilise segu kombinatsiooni – minu arvates parim lahendus.

Krown ja muud lahendused

Vanematel autodel näen sageli Krowni, kus puhastust ei ole tehtud korralikult ja rooste on suur. Probleem ei ole Krowni enda sees, vaid paigaldamises. Krown seda kasutatab, sest kui proovida roostet teise vahendiga sulgeda, tekivad mullid ja kaitse langeb maha.

Ma ei tea, kas neil on nüüd läbistav versioon nagu NHOIL, mida meie kasutame, kuid see on kindlasti parem kui rooste lihtsalt sulgeda.

Wool Wax on samuti väga tõhus, sest tungib hästi läbi rooste, kuid on mehaanikutele ebameeldiv ja lõhnab halvasti. Seda kasutab USA armee ja NASA, sest kui seda ei pesta ära, töötab see kaua.

Kui soovid kodus teha ja sul pole jääpuhastust, soovitan kasutada läbistavat õli nagu NHOIL. Kasuta musta varianti, nii näed paremini, kuhu see on kantud ja ka seda, kust see maha tuleb.